Uus maksukorralduse seadus ja tulemuspalk peavad maksulaekumisi suurendama
Sellest aastast osaliselt isemajandamisele läinud maksuamet peab uue maksukorralduse seaduse abil tagama suurema maksulaekumise riigieelarvesse. Valitsuse vastav abinõu motiveerib maksuametnikke senisest innukamalt tegelema maksude sissenõudmisega ja annab 20% laekunud maksudest ametnikele töötasuks.
Maksuameti peadirektori sõnul on tulemuspalk juba andnud tulemusi ning alamotiveeritud töötajad on saanud justkui teise hingamise. Otsene seos määratud maksusummade ja palga vahel peabki innustama maksuametnikke riigi kasuks rohkem makse nõudma ja võimaldab neil efektiivse töö korral tõusta palgamiljonäride nimekirja. Näiteks 1 000 000 kroonine ühekordne lisateenistus, mida võimaldab 5 000 000 kroonine täiendava maksusumma määramine, paneb kindlasti täna 6000 krooni (väidetav maksuametniku keskmine kuupalk) teeniva ametniku senisest julgemalt makse määrama.
Julgemalt makse määrata aitab ka selle aasta juulist jõustunud maksukorralduse seadus (MKS), mis annab maksuametnikele suurema suva. Tehingu sisu tõlgendamine ametniku poolt, maksutähtaja aegumise peatamine on ainult mõned võimalused maksude paremaks määramiseks. MKS reguleerib senisest täpsemalt ka maksumaksja kohustused ja õigused.
Maksuamet annab siduvaid maksuseaduste tõlgendusi
MKS-i üheks oluliseks muutuseks on maksuameti selgitused, mille eesmärk on tagada maksuseaduste ühetaoline kohaldamine maksuhaldurite poolt ning mis on siduvad ainult maksuhaldurile. Seega tasub mitmeti mõistmise korral taotleda kirjalikult selgitust maksuseaduse tõlgendamise kohta. Sellised tõlgendused ei ole siduvad maksumaksja jaoks, küll aga on tõlgenduse andjale. Alates juulist peavad kõik selgitused ehk maksumaksja maksuseaduse tõlgendamise küsimuste vastused olema kättesaadavad kõigile, kas maksuameti veebilehel või maksuameti poolt avaldatud perioodilises trükiväljaandes (MKS § 15).
Maksuamet peab maksumaksja soovi korral võimaldama tutvuda kogu infoga, mis maksuamet on maksumaksja kohta kogunud (MKS § 14) ja saada kogutud materjalidest tasuta koopiaid. Teavet peab saama kogu kogutud informatsiooni kohta, sealhulgas ka selle kohta, mis maksuameti arvates peaks maksumaksjal endal olemas olema ja maksumaksjal ei pea seda isegi põhjendama. Lisaks tasub küsida ka maksuametite erinevaid siseseid haldusakte ja juhendeid, mis on avalikud ja aitavad paremini mõista maksuameti sisest töökorraldust ja tegevust.
Eraisikule täiendavate maksude määramine
Suvest alates hindab maksuamet ka tehingute vastavust headele kommetele ning mittevastavuse korral määrata täiendav maksusumma. Näiteks võib maksuametnik kahtluse alla panna eraisiku offshore firmast saadud laenu ning väita, et tegemist on teeseldud tehinguga, pidades eraisikut offshore firma omanikuks ning tegelikuks tulusaajaks. Ka välisfirma pangaarve, mille kohta Eesti maksuamet saab vastavalt riikidevahelistele infovahetuse lepingutele lihtsalt infot (v.a. Šveits ja Luxembourg), kus üheks arve käsutajaks on Eesti resident, võib ametniku arvates olla Eesti residendi oma. Sellistel juhtudel antakse maksumaksjale võimalus veenvalt vastupidist tõestada.
Eraisiku maksude tasumise õigsus kontrollimiseks ja seeläbi täiendava maksukohustuse määramise võimalusi on teisigi. Näiteks kaudne maksustamine tähendab eraisiku kulutuste ja tema seaduslikke sisstulekute võrdlemist. Juhul, kui kulutused on ametlikest tuludest suuremad, antakse inimesele võimalus seda erinevust selgitada. Kuna maksuametil ei ole ressursi kõigi maksumaksjate andmete võrdlemiseks, siis tehakse valik teatud kriteeriumide järgi – ajakirjanduses avaldatu, arvuti juhuslik valik ja teatud suhtarvude võrdlemine.
