Maksuametnikke motiveeritakse maksulaekumist suurendama

Sellest aastast osaliselt isemajandamisele läinud maksuamet peab uue maksukorralduse seaduse abil tagama suurema maksulaekumise riigieelarvesse. Tulemuspalk motiveerib maksuametnikke senisest innukamalt tegelema maksude sissenõudmisega ja annab 20% laekunud maksudest ametnikele töötasuks.
Maksuameti peadirektori sõnul on tulemuspalk juba andnud tulemusi ning alamotiveeritud töötajad on saanud justkui teise hingamise. Otsene seos määratud maksusummade ja palga vahel peabki innustama maksuametnikke riigi kasuks rohkem makse nõudma ja võimaldab neil efektiivse töö korral tõusta palgamiljonäride nimekirja. Näiteks 1 000 000 kroonine ühekordne lisateenistus, mida võimaldab 5 000 000 kroonine täiendava maksusumma määramine ja sissenõudmine, paneb kindlasti täna 6000 krooni (väidetav maksuametniku keskmine kuupalk) teeniva ametniku senisest julgemalt makse määrama.

Julgemalt makse määrata aitab ka selle aasta juulist jõustunud maksukorralduse seadus (MKS), mis annab maksuametnikele suurema suva. Tehingu sisu tõlgendamine ametniku poolt ja maksutähtaja aegumise peatamine on ainult mõned võimalused maksude rohkemaks määramiseks.

Eraisikule täiendavate maksude määramine

Suvest alates hindab maksuamet ka tehingute vastavust headele kommetele ning mittevastavuse korral võidakse määrata täiendav maksusumma. Näiteks võib maksuametnik kahtluse alla panna eraisiku välisfirmast saadud laenu ning väita, et tegemist on teeseldud tehinguga, pidades eraisikut offshore firma omanikuks ning tegelikuks tulusaajaks. Ka välisfirma pangaarve, mille kohta Eesti maksuamet saab vastavalt riikidevahelistele infovahetuse lepingutele lihtsalt infot (v.a. Šveits ja Luxembourg), kus üheks arve käsutajaks on Eesti resident, võib ametniku arvates olla Eesti residendi oma. Sellistel juhtudel antakse maksumaksjale võimalus veenvalt vastupidist tõestada.

Võimalusi eraisiku maksude tasumise õigsust kontrollida ja seeläbi täiendavaid maksukohustusi määrata on teisigi. Näiteks kaudne maksustamine – mis tähendab eraisiku kulutuste ja tema seaduslike sissetulekute võrdlemist. Juhul, kui kulutused on ametlikest tuludest suuremad, antakse inimesele võimalus seda erinevust selgitada. Kuna maksuametil ei ole ressurssi kõikide maksumaksjate andmete võrdlemiseks, siis tehakse valik teatud kriteeriumide järgi – ajakirjanduses avaldatu, arvuti juhuslik valik ja teatud suhtarvude võrdlemine.

Firmale täiendavate maksude määramine

Enamus täiendavaid maksumääramisi tehakse siiski juriidilistele isikutele ja siin on võimalik, et maksusumma on isegi suurem kui maksubaas (summa, millelt maksu arvutatakse). Näiteks on väidetud, et aastatetagune tehing ei ole seotud ettevõtlusega ja määratakse täiendavad maksud. 4 aastase ja 1 000 000 kroonise tehingu korral võivad maksud ulatuda peaaegu 3 miljoni kroonini, milles sisaldub 26/74 tulumaks, intress ja trahv kuni 40% maksusummast. Seaduse järgi võib trahv olla 0-40%, aga tulenevalt maksuametite sisemistest juhtnööridest ja tulemuspalgast ei lange see trahv peaaegu kunagi alla 30% maksusummast.