Autorent võimaldab palgakulusid kokku hoida

Palgakuludest ligi pool on erinevad maksud. Autorent võimaldab oluliselt vähendada juhtivtöötajate palgakulu ja motiveerida neid senisest paremini.
Ettevõtete juhid kasutanud firma sõiduautot isiklikeks sõitudeks tasudes seejuures maksud erisoodustuselt. Suunates osa palgast ja sellelt makstavast sotsiaal- ja tulumaksust näiteks liisitava auto rendimakseteks, saab olulise võidu palgafondi maksudelt. Tasuvaks muutub selline lahendus alles alates 4000 kroonisest igakuisest liisingmaksest. Eestis laialdaselt kasutusel oleva struktuuri rakendamise eelduseks on poolte vaheline kokkulepe.

Erasõitudeks kasutatava auto rendimaksele, mille suuruseks on näiteks 4000 krooni, lisanduvad maksud 2000 krooniselt erisoodustuselt (alates järgmisest aastast). Firma peab maksudeks tasuma 1600 krooni, millele lisandub käibemaksukulu (1/3 rendisumma käibemaksust), sest maksuamet tagastab järgmisel ainult 2/3 kasutusrendi käibemaksust. Seega kulu järgmisel aastal 4000 krooniselt rendimakselt on 1840 krooni.

Kui töötaja saab sama 4000 krooni netopalgana, siis peab firma makse maksma 3000 krooni. Seega 4000 kroonise netopalga puhul on maksukulu kokkuhoid 1160 krooni. Mida suurem on netopalga summa, seda suuremaks kujuneb maksukulu vahe palga ja autorendi vahel. Näiteks on 10 000 kroonise rendimakse korral maksukulu 2200 krooni. Sama summa – 10 000 krooni – töötajale netopalgana kättesaadavaks tegemine läheb firmale maksma 7500 krooni ehk peaaegu 3,5 korda rohkem. Aastas on 1 auto korral maksuvõit üle 63 000 krooni (joonis).

Kuidas toimub maksuvõidu jaotamine töötaja ja tööandja vahel, on kokkuleppe küsimus. Enne maksuplaneerimist tasub välja uurida, kas autorent on parim lahendus või sobib mõni teine lahendus paremini.